Spordikapp   |   Eelinfod

Klubi Majandusmagister esimene jooksupäev toimus edukalt

REPORTAAŽ  28.09.2003

28.septembril 2003 võistlesid Tabasalu Puhkepargis majandusmagistrandid ja nende lähemad sugulased pikkadel jooksudistantsidel. Välja selgitati meeste ja naiste jooksumeistrid.

Vihmane hommik oli peletanud eemale mitmed jooksuhuvilised ning seetõttu võis rajalt ja selle kõrvalt leida taas vapramaid haritlasi. Päeva edenedes taandus vihm päikese eest ning näha sai kirkalt värvilist sügismetsa. Lõkketuli lisas sügisilmale oma hubasuse ning andis tegevust pealtvaatajatele.

Esmalt läksid rajale lapsed, kes läbisid 500 meetrit. Kuna lapsi oli palju ja erinevas suuruses, siis jagati auhindu kahes vanuseklassis: suured ja väikesed lapsed. Suurte laste esikoha võitis kohalviibijatele ootuspäraselt Hanna Anton ajaga 4:08, kes edestas Hardi Antonit 17 sekundiga. Väiksemate laste seas läks samuti tihedaks rebimiseks. Kõikumatult sai siiski esikoha Triinu Malv (5:29), kellele järgnesid Margot Arvola (8:20) ning kohe tema kannul Anna-Brita Rebane (8:29).

Seejärel saadeti rajale täiskasvanud, kes said valida 5 ja 10 km distantsi vahel. Kohe esimestel meetritel irdusid massist Henri ja René. Nemad juhtisid võistlust kuni lõpuni. Naiste vahel eriti tihedaks duelliks ei läinud ning Marit otsustas siin võtta „kerge“ kulla ja jätta Piret hõbedale. 5 kilomeetri järel lõpetas võistluse ka ainus gentleman rajal – Margus Malv, kes suutis ainsana distantsi pikkuse valikul naistega solidaarsust üles näidata.

Teised mehed jätkasid oma isepäisuses miiliste ringide läbimist. Neljandal ringil sai selgeks, et Henri ja René kavatsevad pealtvaatajad „praest“ ilma jätta ning neile alles desserdiks naudingut pakkuda, sest kumbki ei kiirustanud lõpplahenduse avalikustamisega. Viiendale ringile mindi küll koos, kuid samal hetkel saadi ka infot, et vahe Taunoga on kasvanud ning temast ei tohiks esimestele ohtu olla. Seni olid Henri ja René teineteist rajal toetanud, kuid nüüd olid nad metsas omavahel ja haudusid salaplaane, kuidas vastast üle mängida. René üritas pinget luua juba viiendal ringil paari tempotõstmisega, kuid Henri võttis selle kindlalt vastu ja René oli sunnitud taas pidurdama. Seda kasutas kohe ära Henri, kes omakorda ette läks. Esialgu toimus see kõik aga hiilivas vormis. Viimasele ringile läks René siiski sekund Henrist ees ning selleks ajaks oli ka sõjaplaan valmis. Henri vastu sai minna vaid kiire ja otsustava käiguga, sest katsed niisama eest ära joosta olid seni luhtunud. Henri seevastu kujutas endale ette, et René läheb eest ära nii või teisiti. Tühjagi! René kasutas kõiki petteid, et säästa purakat lõpukilomeetriks, kus tarvis särtsakat käiku. Henri nende petete ohvriks muidugi ei läinud ning seepärast pidi René jääma lootusetult Henri taha passima. Ent raja lõpueelne osa oli juba tehniline – tihedalt üksteisele järgnevad järsud kurvid, kus möödaminek pea võimatu, sest rada on kitsas. See lõi eelise kaalult kergemale ning parema kiirendusega ketsikandjale. René’s tärkas lootus, et ehk suudab ta seda rajajuppi ära kasutada … proovida ju ikka võib. Esimese kurvi silmapiirile ilmudes vahetasid mõlemad mehed käiku, nagu jookseksid nad 10 km asemel 400m. Kurvides ei saanud Henri René’st mööduda, kuid pärast kurve … Seetõttu andis kergekaalulisem võistleja oma jalgadele valu ning püüdis teist maha raputada. Ent jalad olid pehmed ja vahe ei veninud. Kui viimane kurv oli läbitud, ei jõudnud Henri sammud enam René kõrvu – vahe oli kümme meetrit, kuid ees olid sirged. Henri arvates oli võitja selgunud, kuid tegelikult oli veel sel hetkel tema vastaseks pehmete jalgadega „kerge saak“ ning tahtmise korral suutnuks ta võita. Vaid kannatamine ei reetnud René väsimust ning päästev finišijoon tervitas esmalt teda ning alles seejärel Henrit. Tauno oli kindel kolmas, kuid vaatamata sellele ei saanud keegi keelata tal esimese magistrandide spordikapa omandiõigust.

Pärast autasustamist grilliti vorste ning nauditi võrratu Tabasalu Puhkepargi mitmevärvilist loodust ja kosutavat metsaõhku.

René Arvola, M.A

Klubi Majandusmagister

Oma mõtteid 10 kilomeetri pealt avaldavad meeste kolm medalisti:

1.ring

René: „Henri jookseb liiga kõvas tempos. Kui ta selliselt jätkab, olen juba kolmanda ringi peal küps.“

Henri: „Elu esimesed 10 km võistlusena, tea kas kolmveerand tunniga jookseb ära? Huvitav-huvitav, René ei tahagi mööda joosta. Äkki ta on hiljuti haige olnud?“

Tauno: „Nonii seda, et René eest kaob oli oodata aga vot Henri, see lõpuni nii vastu küll ei pea.“

2.ring

René: „On ikka pagana ilus ilm! Päike paistab ning järjest soojemaks läheb.“

Henri: „Päris mõnus tempo, nii ma jõuan ju ühe ringi veel koos René’ga joosta.“

Tauno: „Krt, kuhu kõik kadusid?“

3.ring

René: „Miks ma küll nii paksult riidesse panin? Ega ma suusatama ei tulnud! Tuleb dressipluus ära visata.“

Henri: „Oi-oi-oi, higi tuleb peale. René ei taha ikka eest ära joosta???“

Tauno: „Sh*t! Teine samapalju veel joosta. Teised on üldse kusagile kadunud, nagunii joovad juba kusagil. Miks ma siia tulin?“

4.ring

René: „Peab hoogu maha võtma, sest 21 minutit 5 kilomeetri peale on ikka pisut kiire. Trenni pole ka teha saanud, nii et tuleb end lõpuni hoida.“

Henri: „René haub ja seletab mingit salakavalat plaani, millest minusugune asjatundmatu midagi aru ei saa. Varjamaks oma võhiklikkust, teen talle hoopis konkreetse vastuse asemel operatiivseid ettekandeid hetkepulsist, mis võrreldes eelmise ringiga on langenud. Tempot võiks nagu tõsta, aga võib-olla ei jõua siis lõpuni joosta.“

Tauno: „Krt tüütuks läheb, need neetud Henri ja René on ikka veel kadunud. Vist lõikasid kusagilt, peaks ise ka proovima “

5.ring

René: „Enne mõtlesin, et läheks viiendal ringil Henri eest vaikselt, kuid kindlalt ära, aga see lidub nagu noor põder ja ei mõtlegi maha jääda! Hea küll, hoiame siis särtsu lõpuks, seal on ehk võimalust“

Henri: „Aru ma ei saa, kas René mootor ei saa korralikult bensiini peale, kohati nagu liigub ja siis jälle ei liigu. Kindlasti mingi uus salakaval plaan maakonna jooksumeistrilt.“

Tauno: „No okei-okei viimane aeg jooksma hakata. Kui see Henri lihtsalt ära ei kuku, siis traditsiooniliselt krambid saab ta ikkagi, püüan ta nagu küpse õuna “

6.ring

René: „Raisk, jalg on nii pehme ja Henri paneb kogu aeg järjest kiiremini! Ainus šanss on anda viimane jõud enne lõppu ära ja siis lontsida finišisse. Kui ma need kurvid nüüd täiega läbi panen, siis peaks Henrist lahti saama ja võib loota, et ta siis alistub.

Henri: „Päris huvitav kõrvetamine kordamööda kohe ringi algusest, aga hingamise lööb segamini, huvitav, palju me sellega lõpus sekundeid kaotame. Ringi lõpus: „René jookseb vist puhtalt tahtejõu peal?““

Tauno: „Nonii viimane käik sisse, kohe-kohe tuleb keegi järgmine nurga tagant selg ees vastu, herr Toompere eeldatavasti. Lõpuks: „Tähendab taktika oli ikka üliõige. Aga noh seda, et herr Toompere viimane aeg steroide tarbima on hakanud, seda ma lihtsalt ei teadnud.““

René uurib lähemalt Henri imeketse, mis suutsid püsida võitjaga ühes tempos praktiliselt lõpuni. Dopinguproov näitas aga kõigi võistlejate puhul positiivse tuju olemasolu!

Henri rabab juba stardijoonel oma rivaale ootamatu taktikalise sammuga – ta nihutab joonele lähemale hoopis vasaku jala! Tauno ja René on sellest taktikast tõsiselt hämmingus. Kohtunikud suudavad siiski oma emotsioonid vaos hoida.

Tauno oli rajal ainuke, kes juba enne starti võis end võitjaks pidada – hoolimata tulemusest jooksurajal, pistab Tauno Spordikapa ilma häbitundeta sel aastal oma taskusse

Uskumatu! Need jalad suutsid duellil Henri enese vastu võitjaks tulla

Kõik osalejad said šokolaadimedalid ning diplomid. Lisaks andis soojust ka lõkketuli ja sõbrad, kes olid võistlejatele kaasa elama tulnud.

       © Majandusmagister  |  Kontakt  |  Sisukaart  |  in English