Videod   |   Eelinfod

FC Majandusmagister lõi jalgpallis 'Bakalaureust'

REPORTAAŽ  12.07.2003

12.juuli 2003 oli Olavi Raigla poolt määratud J-päev – päev, mille kulminatsiooniks kujunes jalgpallimatš TTÜ majandusteaduskonna “bakalaureuse” ja “magistri” vahel.

Keskpäevaks kogunesid Kuusalu staadionile magistrandide jalgpallimeeskonna julgemad pallurid. Ilm oli ise valinud koondisest välja need, keda hommikul sadanud paduvihm ja seejärel jätkunud kõvemat sorti seenevihm, ei häirinud. Bakalaureusi kogunes staadionile vaid kolm, mistõttu laenati kaks mängijat magistriridadest, et kokku saada viieliikmeline mansa. Kokku oli rahvast koos magistrisoost pealtvaatajatega paarikümne ringis.

Mäng kujunes oodatust põnevamaks, kuid vaatemängulisust (ehk šou’d, nagu pealtvaadatajad võõrkeelse terminiga armastasid nimetada) oli loodetust oluliselt vähem. Mõlema poole mängijad jätsid korduvalt kasutamata soodsaid võimalusi, mida pakkus pahkluuni ulatuv kvaliteetne staadionimuda. Pealtvaatajatele pakkus mängu mudaline osa nii vähe huvi, et kohati oli kuulda pahameelepominat, mis väljus peagi kontrolli alt ja läks üle ohjeldamatuks magistrimeeskonna fännamiseks.

Bakalaureusetiimi (milles andsid värvi kaks võõrmängijat) iseloomustas visadus ning vaatamata platsitunnetuse puudumisele suutsid nende kaks ründemängijat teha suurepärast individuaalsooritust, mis ei lasknud neil kuivalt kaotada.

Magistrimeeskond sai enesele lubada ka üksikuid vahetusi ja nii aetigi Tauno, Henri, Kadi, Mariti ja teiste ässitusel platsile paterdama igaüks, kel buutsad jalas ja veel mudane polnud. Magistrite mäng oli üles ehitatud keskpärasele koostööle ning joppamisele. Siiski ei sündinud ükski värav mainitud faktoritest, vaid hoopis kiirele rünnakusituatsiooni lahendamise oskusele, milles põhirolli mängisid söödud ning sõimamine.

Oma elu parima partii mängis magistrite väravavaht Ermo Eero. Saanud seljast isikliku särgi, mille asendas klubile kuuluva kuuega, tormas ta hammaste välkudes juba esimesel ohtlikul rünnakul vastaste ründajalt palli haarama ning pärast palli enese valdusse saamist tegi seda, mida talle omal ajal oli Kesktelevisiooni vahendusel õpetanud kurikuulus R.Dassajev – ta viskus ennastsalgavalt mudasele pinnasele, et rõhutada tagantjärele olukorra tõsidust. Ermo oskuste kiituseks tuleb öelda, et sellise manöövriga ei põhjustanud ta, jumal tänatud, pallikaotust. Lõpuvile kõlades tormasid nii pealtvaatajad kui ka klubikaaslased Ermo juurde ja palusid tal veelkord üksikasjalikult oma muljeid rääkida, mida Ermo (samal ajal endalt tükkhaaval pükse eemaldades) rõõmuga tegi.

Pärast seda, kui peavileoperaator Henri oli mängu lõppseisuks kuulutanud 3:4, koguneti pildile ning kohal viibinud pressiinimeste soovil välkusid kaamerad mitme minuti kestel. Mängupingest rahunenult avastati, et pesemisega on tuuga, mille peale keegi puhta riietusega pealtvaataja ütles, et ainult laisad inimesed pesevad ennast, kuna nad ei viitsi kratsida. Nii sündiski see, et näiteks siinkirjutaja leidis esimese pesupaiga alles saja kilomeetri kauguselt. Teised duššisid kas omas kodus või leidsid endas veel niipalju jõudu, et kuivanud muda küüntega eemaldada. Jalgpalliareenilt suundusid pallurid koju, kuid kuuldavasti olid mõned osalenud veetnud matši järel ka kõigi aegade kiireimad suvepäevad (kella kolmest kuueni).

René Arvola, M.A

MajandusMagister turundusjuht ning pahem ääremängija

Ülalt vasakult: Rodion Zlobin, Rain Riisimäe, Ermo Eero, Indrek Laineveer;

Alt vasakult: Artjom Putshkov, Risto Eelmaa, René Arvola

      2003 Majandusmagister  |  Kontakt  |  Sisukaart  |  in English