Videod   |   Eelinfod

Võrkpallivõistkonna esimene lahing Majanduskoolis (1:3)

REPORTAAŽ  2.04.2003

Kuna peale demokraatlikku ja ausat hääletamist teemal, kes kirjutab kodulehele raporti võrkpalli-team’i esimesest lahingust, keeldus seda võistkonna kapten Terep väga erinevatel ja meile arusaamatutel põhjustel tegemast, olen ma sunnitud ajaloo huvides selle üüratult raske koorma enda kanda võtma. Tõele au andes saatis võistkonna kapten, kellel oli ilus punane sall kaelas, meid sinna, kus päike kunagi ei paista ja me kõik, välja arvatud Koppel, solvusime.

…ja siis me solvusime igaks juhuks Koppeli eest ka.

Niisiis, peale pikka soojendust mänguväljakul hakkas õige mäng pooletunnilise hilinemisega pihta. Kohale oli laekunud Klubi Majandusmagister võrkpalli paremik, kapten Terep, Merlin, Üllar, kaks pikka ja teised, kelle nime ma ei tea, sest nad lihtsalt ei tutvustanud ennast.

Esimene geim tuli lõdvalt meile. Erilised teened selles olid klubi ja tegelikult kogu Eesti, ja isegi Euroopa, ilusaimal neiul Üllar Kusmitšil, kes pimestas oma iluga kõik vastased. Vahemärkusena tuleb mainida, et Kusmitš on ka klubi absoluutne meister paaris-ilukelgutamises. Tegelikult olid meie omad kõik ilusad, vähemalt ilusamad kui vastas-team.

Teise geimi alguses toppis üks klubi minu jaoks tundmatu mängija oma pöidla sinna, kuhu ta seda mingil juhul poleks pidanud toppima ja jooksis sellise avaliku äparduse peale kohe riietusruumi. See lüke tegi võimalikuks meeskonna kapteni asumise väljakule ja teise geimi me kaotasime.

Pealtvaatajaid oli ka naca tulnud, peale minu veel Koppel ja Arvola ja Eero, viimane kandideerib nüüd meid esindama ja oli väga mureliku näoga. Enamus pealtvaatajaid olid tegelikult tulnud vaatama naismängijate kauneid jalgu, ainult Arvola mängis kogu aeg mingi puujunniga ja karjus vahet pidamata ning kui keegi tahtis ta puujunni näha, siis põgenes ta täielikus meeltesegaduses.

Kolmandas geimis olid vastased juba veic suutnud Üllari silmipimestava iluga harjuda, mistõttu kaotati ka see.

Neljandas geimis läksid vastased ette ja hoolimata Merlini ülimeisterlikust mängust (mis siin salata, tegemist on vaieldamatult klubi kõige andekama naisvõitlejaga, kes mängib ka tühja kõhu ja vasaku käega üle, ükskõik mis pallimängus, enamus vastased), keda jõudumööda ka pikad toetasid, ei suudetud siiski juhtima minna.

Ja siis see juhtus, see mida kõik juba mängu alguses kartsid: Üllar hakkas higistama, mistõttu vähenes ka tema väljanägemine ja meeskonna kapten (kelles oli siiski, hoolimata kõigest, mida ta platsil vastaste rõõmuks korda suutis saata, siirast ja nakatavat mängurõõmu) otsustas mängule oma stiilipuhta ja meisterliku serviga punkti panna. Nii kaotati ka neljas geim.

Aga sellest pole ju midagi, sest meie võistkond nägi ikka väga ilus välja, kuna tegemist oli siiski eranditult ilusate inimestega, kellest kõik teised võiksid vähemalt eeskuju võtta.

…ja meie omad nägid ka palju andekamad välja.

PS! Aru ma ei saa, miks meie võrkpalli toetajaskond seekord nii väike oli. Põhjuseta puudujate hulgas olid ka sellised teenekad klubi tegelased nagu Marit Kasesalu (hobuste tagaajamine soos ei ole ju mingi põhjus), Tauno Vare, Daire Heinla, Nisu Unn (kes veel ei tea, siis indiaani keeles tähendab see Kibe Pihk), Margot Nael, Elen Mitt, Ilona Valge, Erki Mehevitš, Silver Mäll, Signe Keernik, Guido Grünberg, Hallar Loogma, Ivar Sikk, Jaan Järv, Tarmo Nurmela!?

Henri Toompere

Rattameister 2002

Võrkpalliklubi MM kodulehele

       © 2003 Majandusmagister  |  Kontakt  |  Sisukaart  |  in English