Videod   |   Eelinfod
 
 
 
 
Kolm kanget magistrandi tõestasid oma sitkust Sügisseiklusel

REPORTAAŽ 22.09.2002

 

  
Pühapäev, 22.september kell 7.30, Tartu linn - Kolm unist nägu vaatavad üle pudrukausside ning vaikivad. Veel ei ole Anneli Terep päris üles ärganud, ehkki tõstab juba suurest kausist enesele putru sisse. Signe Keernik on juba spordiriietes ning ka tema pudruportsjon kahaneb jõudsalt. Kui kõik on söönud ja joonud, hakatakse liikuma René Arvola roolimisel Tartust Valgjärvele.
 
9.00, Valgjärve koolimaja ees - Toonusplussi poolt korraldatud Sügisseiklusele registreerib end "Terastrio", kooseisus Anneli, Signe ja René. Tehakse viimased ettevalmistused enne rajale asumist. Pakitakse riided, mida võistluse ajal vahetada tuleb. Tõstetakse rattad vahetusalasse. Viiakse toit kanuusse. Liigutakse sihitult võistluspalavikus.
 
10.00, Stardikoridor - Sõnad peale loetud, hakatakse stardipaugu kõlades jooksma metsa poole. Ees seisab umbes kümme kilomeetrit kulgemist metsas, põllul, soos ja külateel. Ülesandeks on antud kaardil märgitud kontrollpunktide läbimine õiges järjekorras. Et vältida järjekordi, on eri võistkondadel erinev punktide järjestus.
 
11.00, Kuskil metsas - Ilm on endiselt ilus ning maastik äraütlemata kaunis. Veel mõned kontrollpunktid ongi jäänud ning siis saab sööma. Välja on kujunenud tööjaotus. René vaatab kaarti ja jookseb ees. Anneli ning Signe jooksevad järel ning kontrollivad, kas jõuavad ikka järele. Jõuavad.
 
11.22, Vahetusalas - Vahetusalasse jõutakse kolmekesi korraga. Keegi veel kolmest kokku kukkumas ei ole, kuid kanuus ootav toidusedel on juba kaalukaks argumendiks, et kanuusse kiirustada.
 
11.30, Valgjärve lainetel - "Sõuad ka või ainult lobised!"; "Pööra nüüd kanuu õigesse suunda, me läheme praegu valesse kaldasse!"; "Ulata mulle veel üks šokolaad!"; "Kas keegi kaarti ka vaatab?" Need on laused, mis kõlasid Terastrio kanuu kuuldekauguse raadiuses viibijatele kõige sagedamini. Ilmselt pole teras järve peal kõige kiirem ja sobivam aine. Sellest hoolimata on läbitud enamik punkte. Alles etapi lõpu poole leiab Anneli, et alguses on René ühe punkti valesti võtnud. Järgneb arutelu teemal, kas võtta siis tagantjärele see õige või käia üks punkt ka teist korda läbi. Otsustakse jätta trahvipunktide arvestus kohtunike hooleks ning peagi jõutakse taas järvekaldasse, kus ees seisab kanuuetapi kõrghetk. Dessant. Üks kolmikust peab jätma mõneks ajaks teised maha ja läbima joostes, roomates ning läbi tiheda pajuvõsa teed rajades kaks kontrollpunkti. Kaardi peale märgitud takistused ja üks kontrollpunkt läbitud, tormab karjamaale pääsenud René gepardikiirusel karjamaa keskel asuva kivihunniku poole, kus peab asuma teine kontrollpunkt. Karjamaad läbides selgub, et maapind on tihedalt mineeritud ning valesti maha pandud jalg võib esile kutsuda haisupommi pahvaku ning ridamisi lugematuid vandesõnu. Tagasitee läheb vaid pisut kiiremini. Kanuus ootavad Signe ja Anneli on juba vahepeal jõudnud läbi arutada kõikvõimalikud versioonid, mis Renéga metsas juhtuda võis. Nähes naasmisel tema näos positiivseid jooni, jäädakse kõige positiivsema versiooni juurde ning kanuuga finišipaiga poole sõudes peab René kuulma küsimusi stiilis: kes seal metsas oli, et sul nii hea nägu peas on ja miks sa niimoodi hingeldad. Veel paarsada tõmmet ja 10 kilomeetrit kanuuetappi läbitud.
 
13.30, Vahetuskoridoris - Antakse kätte uued kaardid ning soovitakse head rattateed. Terastrio asub murdumatu kindlusega sadulasse, et jagu saada ka järele jäänud kolmekümnest kilomeetrist jalgrattaorienteerumisest.
 
14.40, Kuskil külavahel - "Ei, raisk, paremale oleks hoopis pidanud minema!"
 
15.50, Kruusateel - "Vaadake, seda maja kaardi peal ei ole. See jääb täpselt kaardi servast välja. Ma algul ehmatasin ära, et oleme valel ristmikul, aga õnneks ei ole - ristmik on täiesti õige, nii et paneme aga edasi!" Selle René asjaliku jutu peale kostab vaid vandesõnu ning soovitusi, et ta vähem möliseks. Eks pikk rännak ole Terastrio naissoost kõrvad juba parajalt ära väsitanud. Ka jalad on kõigil väsinud. Igaüks viilib, kuidas saab. "Veel tund aega on jäänud! Me peame kiirustama! kolm-neli kilomeetrit on veel jäänud! Ei, kurat see kaart on teises mõõtkavas ... (paus)... No ei ole palju lõpuni, ainult pisut üle kümne kilomeetri!" "Mis, jälle tõus! Ma tahan midagi soolast, ma ei või šokolaadi enam nähagi, öäkk on sellest!" kostab vaid seepeale.
 
16.51, Valgjärve koolimaja ees - "Viimastele lõpetajatele on valla poolt ka väike kingitus!" Viimase võistkonna esimesele lõpetajale ulatatakse lohutusauhind -- kolm suurt tahvlit šokolaadi! Kolme ilusat valla kirjaga taldrikut ei pane trio alguses tähelegi. "Jeeeeeee!!! Hapukurki saab!!!!!" Üheksa minutit jäi siis veel reservi, muidu poleks me arvesse enam läinud.
 
21.30, Anna - Sõidetakse, pestud ja kõhud täis, Tallinna poole. Anneli magab sügavat und. Signe magab sügavat und. Renéle terendab silmapiiril vastu oma voodi ja isiklik tekk ning padi ja nende vahel magus uni.
 
Sügisseikluse muljeid vahendas magister René Arvola