Näpunäited arenevale rattalõhkujale – Rakvere III Rattamaraton

REPORTAAŽ 1.09.2002

VIDEO

Nagu juba sel suvel on heaks tavaks kujunenud, oli ka Rakvere Mägirattamaratoni stardis võimalik märgata magistrandide tavapärasest tihedamat sebimist. Kohale olid end toimetanud klubilised Tarmo Koppel, Rene Arvola, Signe Keernik, Maris Ojamuru, Margus Floren koos tundmatu saatjaga, Tarmo Nurmela,  Margot Nael, Anneli Terep,  ning Tauno Vare, kellest neli viimast olid end ka vajalike sõiduvahenditega varustanud. Ülejäänud olid ilmselt eelnevalt kohapeal luuret teinud ning tuvastanud võistlusraja salakavala ning lausa inim-/rattavaenuliku olemuse. Paraku ei teinud keegi informeeritutest katsetki takistada kaasmagistrande sellele ohtlikule teekonnale asumast. Siinkohal suur Noomitus neile!

Et aga allkirjutanu oli kohale tulnud mõrvarliku plaaniga sõita pakutavat rada kaks korda, ehk siis minna pikale distantsile puudub ülevaade ülejäänud kolme magister-ratturi seiklustest, küll võis neid hiljem näha rahulolevate nägudega finišialas patseerimas.

Kell 14:00 kõlas Rakvere kesklinnas ilmatu kõmakas mis saatis kõik julged oma valitud distantsidele. Miskipärast on laialt levinud arvamus, et ega seal Rakvere kandis ikka õigeid mägesid pole. Ilmselt sellest asjaolust heidutatuna olid korraldajad näinud suurt vaeva eelpoolmainitud väärarvamuse kummutamiseks. Kohati tundus, et rada koosnebki vaid tõusudest ja et laskumised on lihtsalt kellegi poolt pihta pandud või siis hoopis teise kohta tõstetud. Ahjaa, siiski olid õnneks ka mõned laskumised, kuid ilmselt oli nende vähene osakaal otseses vastuolus kõigi võimalike tervisekaitset puudutavate normatiividega. Ehkki võistlus toimus Rakveres, võis tihti tunda end kui Tallina Vanalinnas, nimelt kippus raja pind tihti meenutama halvasti laotud munakivisillutist. See viis magistrand Vare sügavatele filosoofilistele mõtisklustele teemal: “Amortisaatorite vajalikkus ja kasutamine tänapäeva jalgratastel”. Heureka! Uus magistritöö teema nagu maast leitud.

Et sõitu endale ning pealtvaatajatele veelgi huvitavamaks teha lisas T. Vare ühel suusahüppemäe nõlval oma saavutuste kontosse veel stiilse 360º salto koos maandumisega seljale. Nimelt oli kodanik Vare väga tige mõningate kaasvõistlejate peale, kes oma koperdamisega olid järjekordselt takistanud tema magistrandile sobilikku kiiret mäkketõusu. Kättemaksuna kavatses võistleja Vare järgmisel (hiljem selgus et kõige järsemal) laskumisel neile kõigile oma ratta tagahelkurit näidata, ent salakavalad diversandid olid  nõlvale lisanud mõningaid mättaid, mis plaani efektselt nurjasid. Siit näpunäide: närvi ei tohi minna, või kui siis ainult siledal maal ja hästi aeglaselt.

Kuidagiviisi saabus lõpuks ka pääsev finišijoon kõik pingutused said pärjatud kaasmagistrandide südamlike õnnitlustega.

Et supijärjekord ületas kõik mõistlikkuse piirid otsustati kordaläinud päeva tähistada Viitna Kõrtsi menüü inspekteerimisega ning tulevaste ettevõtmiste kavandamisega. Paraku saabus lõpuks ka aeg asuda koduteele, kuid see lahkumine on vaid ajutine, varsti saab mõnes Eestimaa nurgas jälle kuulda Magistrandide vägitegudest.

Tauno Vare