Minu Eesti Mõttetalgute kordaminekusse andsid oma heatahtlikku panuse ka mitmed Majandusmagistri klubi liikmed.

Kodanikualgatuse projekti Minu Eesti Teeme ära Mõttetalgutele 1.mail 2009 panustasid ka paljud Majandusmagistri klubi liikmed. Mitmed klubilised viisid paar nädalat tagasi saadud Ambla valla ajurünnaku kogemuse järgmisele tasandile ning oli talgujuhtideks mitmes Eestimaa nurgas - Margit Alep Haanjas, Janar Soidla Alajõel (Ida-Virumaal), Pille Raaliste Vaskräämas (Pärnumaal) ja Anneli Sirp Seljametsal (Pärnumaal). Lisaks nendele olid mitmed magistrandid-magistrid ka oma panust andmas ekspertidena pakkudes objektiivset hinnangut kohaliku rahva poolt püstitatud küsimustele.

Magistrand Marek Marks, kes võttis osa Vaskrääma mõttetalgutest, leiab et paljude külarahva pakutud ideede seast tuleks alustada nendest, mis on kõige hõlpsamini teostatavad:
"Nagu ikka, oli lahendusi reaalseid ning ebareaalseid. Minule jäi silma see, et kergelt kalduti arutlema ebatõenäolistel arengustsenaariumitel - näiteks rehvide purustamise tehas töökohtade tekitamise eesmärgil - u. 32 "suitsuga" Vaskräämasse sellise ettevõtte rajamine poleks majanduslikult mõttekas. Teostatavate ideede seast jäi meelde plaan ühise prügiveo tellimiseks või plaan uurida võimalusi parema internetiühenduse loomiseks. Nagu hiljem noortemate külameestega vesteldes selgus, siis kuskil lähedal on prügila, s.t. oleks ju ka reaalne kasutada versiooni traktor+käru prügiveo korraldamiseks. Ma siiralt loodan, et suurte asjade planeerimise käigus ei unustada teha väiksed ning lihtsamaid asju."
 
Marks arvas, et TTÜ majandusmagistrand Pille Raaliste sai talgujuhina hästi hakkama külakeskkonna ja kohalike inimeste mõttetööle kaasamisega - vaatamata sellele, et õhustik oli sootuks erinev temale igapäevasest korporatiivsest keskkonnast:
"Väga hea ettevalmistus andis tõesti tunda, s.t.  kõik sujus hästi, eriti arvestades kohalikku taustsüsteemi. Isegi avatud ruumi meetod suudeti toimima panna, kuigi kohati jäi tunne, et osade kohalviibijate jaoks oli see raske. Ilmselgelt oli edu pant ka talgujuhi avatud olek ning valmisolek üllatusteks. Ta suutis talgulistega rajada hea kontakti ning sulandus ka ise keskkonda."

Seljametsa mõttetalgutel osalenud magistrand Marek Rajatalu arvates sai talgujuht majandusmagistrand Anneli Sirp väga hästi ülesandega hakkama. Rajatalu iseloomustab mõttetalgute käiku rahvakeeli: "Tüüpilised eestlased ei saanud alguses vedama ja pärast pidama". "Meil vedas, kuna kokku oli tulnud kohalikud aktivistid, kellel oli palju mõtteid ja lahendusi. Anneli pidi meid vaid paar korda  korrale kutsuma, kuna mõtted läksid liiga laialivalguvaks", tunnustab Rajatalu ka Seljametsa külarahva asjalikkust.

Tulemustele orienteeritud inimesena on Rajatalul hea meel ka selle üle, et kohalikud ei lase mitmetel headel  ideedel kaua ilmavalgust oodata, vaid võtavad need kohe teostada. Ka Marks sekundeerib sama põhimõttega - alustada tuleb väikestest ja lihtsatest asjadest.

Janar Soidla, kes juhtis mõttetalguid Alajõel, leidis omaette huvitava kogemuse olevat siltide ja juhendmaterjalide venekeelde tõlkimise. Vaatamata vähesele osavõtule, oli Soidlal hea meel ideede konstruktiivsuse üle - kaks mõttetalgulist neidu otsustasid kohalikel valimistel järgmine kord kandideerida, et vajalikud asjad teoks tehtud saaks.

Üritust kajastas,
Tarmo Koppel
magister(ät)magister.ee